Kuidas aidata lapsel tema peamist ülesannet täita?

Avatud Kooli avaaktus3

Uue kooli loomisega kaasneb üks oluline küsimus: kuidas toetada parimal moel iga lapse arengut ja õppimist? Mida saavad selle heaks teha õpetajad ja mida lapsevanemad?

Kindlasti on kahtlejaid, kelle arvates need küsimused ei ole üldse kuigi olulised. Me oleme ju kõik suureks kasvanud, olles õppinud väga erinevates koolides ja kasvanud peredes, kus vanematel on erinevad kasvatusmeetodid ja tõekspidamised. Kes on loomu poolest tark ja hakkaja, saab elus igal juhul hakkama, võib ju mõelda. Kuid teisalt: kas pole nii, et igaüks meist võiks olla veel palju targem, loovam, julgem või tasakaalukam, kui meie vanemad ja õpetajad oleksid osanud meie arengut paremini toetada. Kõiki oskuseid ja isikuomadusi, mida on võimalik soodustada, on ka võimalik pärssida.

Kuidas siis kirjeldada arengukeskkonda, mis tiivustab lapse arengut ja ei pärsi seda? Selline keskkond aitab lapsel täita tema kõige olulisemat ülesannet. See ei ole õpikuteadmiste omandamine või töövihiku täitmine või eksamiteks valmistumine – kuigi needki tegevused pole ebaolulised.

Lapse peamine ülesanne on iseenda loomine. Laps ja täiskasvanu on selles mõttes väga erinevad. Laps ei ole väike täiskasvanu. Täiskasvanu eesmärk on midagi ära teha, kuhugi jõuda. Kui ta on kirjanik, siis võib ta eesmärk olla kirjutada valmis uus raamat. Kui ta on raamatumüüja, siis müüa inimestele rohkem raamatuid. Seevastu lapse peamine ülesanne on ennast luua ja saada järjest rohkem iseseisvaks, seda nii füüsilises, vaimses, sotsiaalses kui ka majanduslikus mõttes.

Lapse areng on keerukas protsess, millel on palju erinevaid tahke. Tänapäeval oskame mõtlemise arengut, aga ka moraalset ja füüsilist arengut ning emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste arengut paremini kirjeldada kui 100 aastat tagasi. Sellegipoolest on siin endiselt palju mõistatuslikku.

Siinkohal keskendun ma ühele teemale – lapse arenguvajadustele erinevates eluetappides.

20. sajandi üks väljapaistvamaid kasvatusteadlasi, Dr. Maria Montessori, kirjeldab lapse sisemisi impulsse ning vajadusi erinevatel perioodidel.* Kuni kuueaastastel lapsel on huvi ja vajadus kuulata rikkalikku ja korrektset keelt enda ümber. Ta omandab ilma pingutuseta väga palju sõnu, mida ta kuuleb; ta omandab keele struktuuri, seda endale teadvustamata. Lapsel on vajadus liikuda, oma motoorikat arendada, ümbritsevat keskkonda aktiivselt uurida. Tal on vajadus korra ning kindlate rutiinide järgi. Ta ärritub, kui vanemad tema korravajadust ei arvesta: näiteks, kui tool, mis on alati ühes kohas, on tõstetud kuskile mujale.

Umbes kuueaastasena jõuab laps uude arengufaasi. Selles vanuses tekib tal lõputult “Miks?” küsimusi enda, teiste inimeste ja maailma kohta. Tal on lõputult energiat, et uurida ja avastada, kuidas asjad maailmas toimivad ja millised on seosed erinevate teemade vahel. Tema fantaasia hakkab lendama. Teda hakkavad huvitama moraali ja õiglusega seotud küsimused. Kui väiksemana meeldis talle õppida ja tegutseda rohkem omaette, siis algkooliealisele lapsele meeldib õppida teistega koos. Eriti meeldivad tegevused, mis ühtviisi arendavad mõtlemist ja jätavad samas palju ruumi fantaasiale ning loomingulisusele.

See, mis pakub lapsele huvi, ei pruugi huvitada täiskasvanut (ja vastupidi). Ka lapse probleemid on erinevad täiskasvanu omadest. Oluline on lapse huvidele, vajadustele ja probleemidele tähelepanu pöörata, ilma neid naeruvääristamata. Täiskasvanu ei pruugi mäletada, mis tunne on mitte osata kingapaelu kinni panna või nina nuusata. Vanemal ei pruugi meeles olla see, kui ta tahtis lapsena pargis putukaid uurida, aga pidi koos oma vanematega edasi kiirustama. Täiskasvanu on võib-olla unustanud, kui ta küsis oma vanematelt lõputult küsimusi, aga neil ei olnud aega vastata.

Miks on maailmas nii palju erinevaid keeli? Miks disonasuruseid enam olemas ei ole? Vahel ei ole aega, et kõigile küsimustele vastata – ja mõnikord ei teagi häid vastuseid. Tänapäeva elutempot ja –korraldust arvestades on keeruline täiskasvanu ja lapse vajadusi võrdselt arvesse võtta. Vahel peabki laps täiskasvanuga kaasa kiirustama. Aga seejuures ei tohi unustada, et laps on sama tähtis inimene nagu täiskasvanu. Ta ei ole täiskasvanu oma. Tal on oma elu. Tal on oma vajadused. Tal on teistsugused probleemid. Täiskasvanule võivad need tunduda tühised, aga lapsele on need olulised. Täiskasvanu ülesanne on anda endast parim, et lapse vajadused oleks tagatud. Lapsel on vaja tunda, et ta on kaitstud, hoitud ja armastatud. Tal on vaja keskenduda, uurida ja katsetada, kartmata eksida. Tal on vaja küsida küsimusi ja maailma enda jaoks kuidagi seletada.

Loomulik arengukeskkond ei tähenda seda, et lapse vabadus on piiramatu. Selged väärtused, kindlad käitumisnormid ja lihtsad reeglid on lapsele olulised. Selle raames saab laps õppida otsuseid ja valikuid tegema. Näiteks kui teine laps vaatab põnevat pildiraamatut ja sa tahad seda ise ka vaadata, siis sa pead ootama. Esialgu võib see olla ebameeldiv, aga peagi saab laps aru, kuidas seesama reegel töötab varsti tema kasuks. Kui mõnel järgmisel päeval on tema käes mõni põnev materjal, siis peavad teised lapsed ootama, nad ei saa seda lihtsalt ära krabada.

Avatud Koolis püüame luua sellist keskkonda, kuhu laps tuleb hea meelega ja õhinal. Ta tunneb tihti siirast rõõmu, kui ta on hakkama saanud sellega, mis alles hiljuti oli ülejõukäiv. Olgu selleks kingapaelade sidumine, oma mõtete väljendamine kirjutades, suure seltskonna ees esinemine, või midagi muud.

Laps tegeleb oma peamise ülesande, iseenda loomisega, kogu aeg. Seetõttu on iseenesestmõistetav, et lapse arengukeskkonna kujundamine ei ole ainult kooli ja õpetajate vastutus. Me teeme seda koos peredega. See on meie ühine pingutus, et laps saaks iseseisvaks, õpiks tundma iseennast, mõistma teisi inimesi ja maailma.

*Angeline Stoll Lillard “Montessori: The Science Behind the Genius”

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: